Thursday 29 October 2015

Sapna Aw Ging


Lemna kideih chiat mahleh ana huchi deklou hi. Tulai khangthakte’n Khovel kidoupi minthangte ah pankhakna ana kineilou hi. Indo-Bangladesh leh Indo-Pakistan kidounate ah leng kitel kha banlou hi. Kidouna taktakte ah va telkha hial kei mahle’ng gam-le-nam itna toh piangkhawm i hihziak uh ahi dia ‘gam-le-nam adin awle!’ kichi chiat hi. Lavui hiam thugelh pawsuah loute bang leng thawmkhat a hong gin chiang in galphual a tawmlut dia ana kimansa kihi veksim hi.

Kuki-Zomi kaal buaina bel tutung i buaina uh toh kibanglou hi. Banghiam muh sawm kihi pilou; i pau sihpih ding utlou a kiveeng kihi maimah hi. Kuki-Zomi buailai a poihlonna ana tuak, neih-le-lam nasatak a zung kalhkhiat a om leh inkuan damkim nawnlou tampi i om ua; amaute kipiakna gengen khakei mahle a mangngilh bel kihilou hi. A hun a tuamchia i genlat leh focus khakte tuamzel chihthu hizaw hi.

Tulel a i buaipih Bill thumte ahih lai in, huaikia hi nawnlou suak hi. India Constitution nuai a dinmun kichuuptak bang lam-etna hong thak hi. Kum tampi paisa a heutu masate’n ana sual nilouh, lah a laihkhiat zohlouh thil ahi. Huai(?) muzou taktak ding mah i d’uam? I khut ah bang a om a? Deih i chihpen deih leh poimoh kisa taktak mah i hina hiam? Ahihkeileh opportunity a om ziak mai-a movement pan kihizaw, chihte limtak a ngaihtuah kuul hi.

Luang kuatak kikham, i chi a, i pawna mahmah. Puaknathuai petmah leng ahi. Ahi a puaknat ziak lel a kiphin i hih maimah a, deih taktakna tellou, emotion a kinga movement ahihleh zaw ngahtaak kihi nailou maithei eive. Ahi a, deih taktakna kichi thil neuchik a kipan mahleng ana hisek hi. Tu’n bel MARTYR-TE luang kuatak kikham ahi a, deih taktakna piangsak dia neulua ana hilou eive. I taksap gige uh chihtakna leh dohzohna kichi nidang tengsang a i neihzawk kei uleh a thu a then toh kiton a thengzel ding hikha thei hi.

Lehkha siamna lam ah sanglua zou hilou in Graduate khat mai  ka hi. Tulai in Graduate kichi thupi lua ahi nawnkei. Doctorate hunkhop leng i omta uh. Matric passed tante bangle lehkha siam leh literate a ngaih ahihman in Manipur Tribal-te literate kitam petmah ding hi. Zomite heutu Sia Pau bang Ziuniversity a saang ana kahkha ahihman in mipi’n reformation deih a pressure ana piakte a muh theihkei nilouh a, i gam a diktatna chihte a panlatu a apan keileh makh mahmah hi ding hi. Tuabang mah a mipite bang inleng i gam ngoihngoih a i dinmun siatdan i muhtheih naikei laileh literate i hih bang a a phattuamna ding?

I kiim i daakvel a, hon kipaksak ding sang in i lungsim natna ding tamzaw kimu. Zogam a thu i zaakte kipahna ding sang a lungsim nat ngoihngoih na ding thu tamzaw hi mawk. Maklua eive! Morality hoihtak neidia i kichiil louhziak chi lenglah Kristianity centinary bang lawmta a, Missionary sawlkhe gam kihi si. Siamsinna inn omlouh ziak chi dekleng lah i gam a Solkar school leh saptuam school omlou hi louzel. I gam ittu ding omlou hi’nteh chi dek lenglah hauhsakpih khop a seem hunkhop omzel.

Zodawn lawi ut taktak hial ding khop a itlou ding ki-omlou ding bang hi. Aziak bel tuni a mun tuamtuam a ana khosa kichite bangleng i kipatna Zodawn khuate mah hi veve hi. I kholui khong ahih ban ah, i posting namun ah ginomtak in va seemleng a zar zouding i khote khong kan hilou lai ding. Ahi alah, ut mawngmawng lou kibang maimah. Bangziak? Gen a ngaikei. Ngoh ding i zon nilouhleh a om tham kha ding. Ngoh ding zon thohlou in i hihtheihna chiat ah sapna i dawn ding om chiat hi. I kiman hia?? Kimanlou i hihleh bang lamen a Reformation deih a au-au ding?

Hiaitak ahi sapna AW ging ka chih. A chiangzaw guhdawk zen a geen kangkang a muchiang zaw ding hile’ng gen tham ding. Himahleh kitawleem dan a ngai khazel ding i hihchia va geen chianzawk poimohlou suak hi. Sapna aw ging a liamna in dawng ding in munchih a omte kisa thak ni. A nuamzaw gam a khosak ding Nang mimal a na utkei taak lehleng na tate, na tute a ding beek khuallou a khosa den tel ding na hiam?







©Lian Suantak @ 29/10/2015

Monday 26 October 2015

Tulel Dinmun Thukup


Tu naizek a kipan i movement uh daupian zek ade aw chih ding bang hi. I salphate hichia koihdet chih om thei mawklou hi. Akuakua hita leng i Movement uh khawlsan mai ding ut hetlou dia kigingta i hihman in, tolhlou a panglai ding i chih uleh thathak la a i kipatthak ding uh kuul ka sa hi, inlam hi'n mundang ah hitaleh. Hichia khawl lah hilou lah, progress om law lawmlawm lou a mailam nawtzeldan a om-om theih hi nawnlou hilou hiam?

Hih nialnual ding i hih nilouhleh paulam hoihtak zon zawkmai a, salphate ittak a vuikhiatdan neih ngai hilou hiam. I theih chiatsa bang in State government toh kihou utlou chi'n JAC in nialden in Tripartite talks ahihkei ngalleh state government toh kihou lou ding chi'n talpan den uhi. Ministry of Home Affairs in Manipur government kiang a Tripartite talks nei ding chi'n zawn mahle uh kun zoulou uhi. Tu'n hichia dinkhawl chihdan pian a om i bang uhi. Tuadan a om touh nilouh chihdan om theilou ding hi. Inlam a movement hattak a paipai lai in ZRO in kituahna suse dia kipei pawl om ahi chi'n thusuah hon bawl uhi. Tua thusuah ziakmah ahi ngei dia nute hattak a paipai lai hong ki-withdraw guih ua, tua in tribal Movement setback naktak tun hi a theih ahi.

A mohsa nuam tampi om mahleh ken bel nute ka mohsa ut dekkei hi. Aziak bel buai himhim utziak a kipei uh hidan in ka mukei hi. Abultung in pasalte honna enkhe phot ua, Inn kihal khak ding bang veeng in Police Station luh dia kisate bang ana khaamden uhi.

Nute mah a hong panchiang un i movement uh a bultung toh teh in ki-discipline zawtham a theih ahi. PA et-a en in Sia Pau paukam ngakkawm in kalsuan uhi. Himahleh deihbang a azaaklouh tak un emotional a hong gamtang kha in heutupa Inn bang va luh kha zozen uhi.

Huchia aban a PA a aneih uh Zomi Council hong khawlnawn maimah chia'n maimong kisa in numeite Movement hattak a paipai lai hong dinkhawl dankhat suak hi. Huchia numeite movement a hong khawlguih chiang in huai in mipi movement nakpi a hon deengkha nawn hi'n kilang hi.

A bultung apan ngaihtuah leng mipi movement hattak a apaina di'n ZRO panlakna muhtheih bang a om a. Hiai movement in niamkiakna a tuahna uh bangziak hi pipen ding hiam chihte suut a, koi san a hatlou i hiam chihte kiveel a, banglam ah kipuahthakna tuak i nei hiam chihte kiveelphat kul ding hi'n ka mu hi.

Numei pawlte thusuah

ZRO thusuah

Zomi Council Thusuah

Numeite toh kisai Kashmir Times Newspaper a kisuah

Thursday 15 October 2015

Why I Cannot Celebrate KUT 2015.



Kut Festival is the premiere festival of the Kuki-Chin-Mizo groups of Manipur. Also known as the “CHAVANG KUT”, it is one of the main festivals of Manipur and is celebrated with great fervor and zest. It is celebrated every year on November 1 throughout the state with a main event at 1st Bn. Manipur Rifles. Kut Festival is an autumn festival and marks the ending of the harvest season. It is also a thanksgiving and prayers are offered for a bountiful harvest season and prosperity of the people. Since time immemorial our forefathers celebrated this festival as a token of their happiness for good harvest and good tidings amongst their community.

My conscience does not allow me to have any kind of celebration that coincides with mourning and at this very juncture when the dead bodies of our TRIBAL MARTYRS are lying cold at Churachandpur District Hospital waiting for their glorious last funeral rites. The one who plays a major role in killing us is the one sponsoring the expenses for this celebration. Hence, I feel unethical and in contrast to my belief to organise or celebrate a social festival this year.

In solidarity to our bereavement, The Thazing Lap Committee cancelled their State level Thazing Lap celebration this year. Zillai Imphal block has also indefinitely postponed the Zillai Imphal Block Post Platinum Celebration. Mizoram Presbytarian Church Synod (Manipur Area) also cancelled the Manipur Area joint Presbytery (khawmpi). The Hmar Youth Association, Imphal Joint Headquarter resolved in their meeting not to organise their annual festival 'SIKPUIRUOI' this year. The Thadou Inpi, General Headquarters had unanimously decided to observe ‘Sahnit Kum’ –A year of mourning to show solidarity and respects to tribal Martyrs who sacrificed their lives for the protection of their ancestral land and the victims of Joumol landslide.

Lastly but not the least, I won't be able to rejoice to have Manipur Dy. CM, Gaikhanngam, who was being boycott by the JACs (who earned the support of Tribal Apex bodies) and Chief Minister, O. Ibobi (a mammoth in the passing of the 3 anti-Tribal bills) if they ever were assigned the role of Chief Guests in the event. (This last para needs a re-look. It will be updated when the programme comes to the notice of the public. In previous years celebrations, dignitaries like the Governors, Chief Ministers were the Chief Guests).

Related:
http://reviewne.com/kut-festival-manipur
http://www.virthli.in/2014/10/manipur-state-level-chavang-kut-live.html
http://www.hueiyenlanpao.com/page/items/35710/chandel-district-level-kut-celebration-2015
http://e-pao.net/GP.asp?src=26..011114.nov14

Enlarged 09/11/2015: Shri O. Ibobi, Chief Minister, Shri Gaikhanngam Dy.CM and Shri Phungzathang, Minsiter are the Chief Guest, Functional President and Chief Host at this year's SLK Celebration 2015 respectively! All other Cabinet Ministers will be the Guest of Honour. Shri GS Haopu is the Chairman of the SLKC 2015.
KUT 2015 Minutes of State Level KUT Committee for 2015

Program for KUT 2015 Celebration
Donations for KUT Celebration 2015


Young Vaiphei Association resolved not to participate in the coming Kut celebration.
The Young Vaiphei Association Imphal Joint HQ and Zillai Imphal Block in its meeting today resolved not to participate in the coming KUT celebration in any forms, in v
iew of the present situation faced by the tribals and as a gesture of respect to the 9 tribal Martytrs. Any kind of celebration at the time of mourning is contrary to the Vaiphei or Zo culture. YVA/ZILLAI members have always celebrated KUT in heart and soul every year, however the two bodies felt that celebrating festivals at this juncture is most peculiar and untimely.
The two bodies also appealed to all state and local levels KUT committee not to organize KUT at this juncture. The bodies also appealed to all other ZILLAI/YVA blocks and units not to make or participate in any kind of celebration until the dead bodies of the 9 martyrs are kept in rest.
ZILLAI/YVA while making this statement has appreciated Thazing Lap Committee for cancelling the State level Thazing Lap celebration this year. It also appreciate Mizoram Presbytarian Church Synod (Manipur Area) for cancelling the Manipur Area joint Presbytery (khawmpi).
In view of the present situation the Zillai Imphal block has also indefinitely postponed the Zillai Imphal Block Post Platinum Celebration.
Sd -
James Henneimang,
Secy, YVA Imphal Jt. HQ
P. Haulai, 
President, Zillai Imphal Block

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Hmar Youth Association, Imphal Joint Headquarter, Imphal, Manipur.
PRESS STATEMENT

The Hmar Youth Association, Imphal Joint Headquarter resolved in its meeting not to organise the annual festival 'SIKPUIRUOI' this year. From time immemorial our forefathers celebrated this festival when there is a good harvest and good tidings for the tribe. However, this year it would be unethical and in contrast to our belief to organise or celebrate a social festival at this juncture when the dead bodies of the 'tribal martyrs' are still lying and their last funeral rites are yet to be performed. For the similar reason all members are requested not to participate in the comming KUT celebration in any form.
Sd/-
Thangthatling Sinate
President
Sd/-
Zorisang Thiek
Secretary

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
http://www.thesangaiexpress.com/page/items/58102/year-of-mourning

http://www.thesangaiexpress.com/page/items/58097/no-to-kut-fest

Wednesday 14 October 2015

Tulel Dinmun Muhdan


Tutung incident kha play fuh mahmah dan uh hi ding eive, Meitei-te'n. Tribal-te foreigner suahsak na ding a a-deih dantak ua a bawl uh bill thum hon passed khum uh. I lungphu un zoulou ahihman in heutu makaihna hilou; mipi thagum toh sual-huan. Luang kua kikham zen a nohkik dia kisa pah. Tribal Unity min a kalsuan, innlam leh khualgam a omte hitaleng.

Huchi-a a hong paitouh zel chiang a a' Meitei-te le nawk kha zezenlou a ei Tribal-leh Tribal kaal hong buaikik dingdan a kilang maimah. Tawpkik thei ding vual lah kihilou ahihman in tua ei Tribal-te sung a Destabilisation ompen addressed kawm a mailam kintak a i nawt uh poimoh hi'n ka mu.

Muhdan khenkhat:
1). Minister leh MLA-te thazoipi/ kingakna taaklou ana hidaih.
2). ZRO i chihte muan ana banglou maimah. Zogam mu dia thauvui-thautang zang a hon makaih dia i na lamet lai a a-lupen apan aniampen tan in ZRO min a gam leitang hum a sihlohte ni 10 sung a leng va veh loulai uh chih ka theihdan ahi. Mipi kimin dimdem a a-om nung a leng mipite makaih dia kal a suanlam uh kiza loulai hi. Bang chibang Zogam muhsawm i hi ta a, Manipur keklou ding bang ana chita i hihna ah?? Hiai hun kaan a mipite kiman zawk hun om nawn kenteh. Mipi involvement tellou in Zogam mu nguar ang!!
3)Mipi kinepna, lametna leh khasiatnate mu a Movement JAC in hon makaih lai in zalentak a kal suanthei lou dia laainiam ding kisamlou laideep.

Bangchih ta ding:
1). Non-Naga Minister leh MLA -te phuut a ombang a kitawp omlou. YPA in amau member-te etsan/ ex-communicate uh. Huaiziak in Minister leh MLA-te va chihchih nawnlouh ngaita. I History uh genkhak teng in mohsak hi denta ding uh. Kikhelta chilou a a-hong nungkik maikei uleh denchia a Inkawte utoh mipi thangpaihna in hiaichiang chih omlou a anawk thakthak khaklai ding lauhuai sa ing. (A ziak bel thawm daita ding a de aw i chihnung a St. Peter School zaan nitak a kihaal chih zaak a om). 

2). ZRO tung ah mipi khasia leh thangpai mahmah ahi ngei ding, President pu inn haal a-om hial. ZRO leh mipi kikaal gap lianpi ana hi ding eive hon chisak. Tua hichibang a i om vengvunglai in ZRO in mipi kiang a ahih ding zah uh hihlou ana hihtaak uleh kiniamkhiak a ngaihdam ngen maile uh. Hiaitan a hong venglou a maban a hon sawnlai khak ding lauhuai ana sa guten ka hi. Zomi Council Chairman pu LB Sona in moral ground a a' step-down bang a graceful exit hun bangle theihngai hi maithei. Ken chu ka chinkei chia maizumna tampi tuakthei ahihlai a hangsantak a step-down ngam ahihna ah thupi ana sa mahmah dan ka hi. Mimal kihuatna ziak a ka gelh hi hetlou a a-damdawi ahi mai de aw chi hizaw ka hi. Inn hal leh van suksiat kikham zou nawnlou a omta i hih maimah chiang a, beidothuai sa mahma dan ka hi. I society sung ua nekgukna leh siatna nasatakte kham dimdem a Anarchy om sakmai; hiamgam semsem ding i hih thahah uleh zaw poisau law petmah ding hi. Kuki-Zomi kitheih siamlouh ziak in kigaal bawl in i na kidou thethup ua dinmun setak a i omlai un ZRO President leh a Team-te panlakna ziak in i kilemkik thei ua, tua unity bang neithei i hih ziak un kipahhuai petmah, zahtakhuailua uh.

3). Tua i movement uh hon suze-awl leh dongkholh bang hi hiam chihte suut a, kihahsiang ngai om ahihleh ei Tribal-te hoihzawkna dia kihahsiang mai a, i chi hiam, huchi a kizephawk bang i omleh kiniamkhiak mai a, chizaw diam ah, i tup mualsuah thei dia kinoh tak a i pai zarzar touhtaak poimoh lua hi.

4). Mipite'n i theihsa leng chu ahi maithei. Mi kuahiam i sitpen bang inleng hoihna/ phattuamna ana nei chiat hi. Tuni a vaihawmdan sit-huai i sak bang a om lehleng i society adia contribution hoih leh manphatak ana neihsate mangngilh louh a a-phutawk zahtakna toh i et kuul hi. I gam ah hiamgamna, kithahna leh Inn hal chihte tawpsan theita mahmah leng ka chi petmah hi.

Almoh leh veina ziak a im seselou a ka muhdan bukimloutak hon genkhia ka hi a, a dik bukim hetkei maithei. Kuahiam lungsim loulam genkhak/ lohkhak ka neih zenzen leh hoih deihna toh ka gelh ahi chih hon theihpih saam ding in ka ngen hi.
 
Hoih deihna toh gin-omtak in,

Lian Suantak
Mobile No. 8860188616.

Hiai thugelh ziak a lungkimlouhna nei bang a om a, thei khialkha ka hihleh hon thei siamsak ding a ngen nuam a ka mobile number taklang hizaw ka hi.

Sent to SSPP Net on 14th October 2015 and is published on 15th October 2015. 

Sunday 11 October 2015

UNITY


Now we all came to know that the price of UNITY is very high. Mao Incident (2010), Ukhrul Incident (2014), Moreh Incident in Chandel (July 2015). Those incidents failed to unite us. Our present UNITY is bought with a very high price (9 precious lives with multitude injuries).

This present spark gave no time for second thoughts. Our very bond of oneness as a tribal and sharing the same fate and experiencing the same threat and marginalisation gave no time for consultations but the instincts of self-defence for common good quickly came to play.

Before we could have consultations and sitting together under calm atmosphere for bringing our unity to a shape and ponder upon how to sustain it, we were quickly brought to a set of TESTS of Unity.

At this juncture, we each have to have a far-sighted approach. Disintegrating back to square one, aspiring for the age-old selfish tribe-based goals will lead only to NOWHERE. We'll be like crabs in a pot which always pulls themselves down rather than working together to earn freedom from that very pot of bondage.

Let's not be like crabs for the sake of our future generations, even if not for us.

Thursday 8 October 2015

Education Liamsak Kei Ni



August 31, 2015 Manipur Tribal-te adia a lungzinhuai petmah KHOTKHIT i hihni uh ahi. I palaite un, thuakzoulou a luang kikhamzen a i kahkhiak ngoihngoih lai un deuleu nailou laitel uhi. Israel-te Pharo in saltanna apan khahkhe utlou-a a’ lungtang a khauhsak bangmai in Laltutphah a tusaktu ei mipite tung-a a lungtang uh khauhsak in, panpih ngai a kikoukoute mitsik in leng hon en utlou lai tel uhi! Tongkhong kisa in ki-awi na tel uchia i chi a, amau apan dawnna i zakik tuankei. Amau lou a khosak a ngaita.

Huai ni leh a zing October 1 in naupangte nasan kidaam thei zawsam omlou i hihman un atek-akhang kongzing ah galphual a om bangmai in i kongzingte uah i tawmpawt vek ua… aban i theihsa vek uh ahi. A’ school kaaipihte ngeingei uh thautang a kaap tuuk geihgeih ahihdan a mitkha ua manglou in, school & college kailaite tumuang thei nawnlou in a mitkha ua mangloute’ pii a om in leh; i gintak kheel a maban saupi muban leh khual theitak hi-in, school kaai nawn theipah dingdan in kikoih nai hetlou uhi. ‘Students Movement’ chi’n alomlom in buaina khuk ah a hong tawmlut souhsouh uhi.

A puaknatdan uh theihsiampih huailua. I gintak kheel a lungsim pichingtak pu a Movement pan ahi uh. Placard thugelh thuuk taktak  tuang, a hon takkhiatte uh bang New Delhi kongzing a takkhiat ding a leng sithuai hetlou- suanhuai petmah hi. A kho-ulte uh a luang ding om nawnlou khop a akan dong a ki-volunteer ngap ding un ka gingta tinten hi. Gam-le-nam itna liantak toh a hong khankhiat ding i lametna mah uh leng ahi. Tunung a i kingakna tham ding mah ahihdan uh muhtheih in a hon lakkhia uhi. Ngaihsanhuai uh ka sa mahmah.

Ahi a, tunung a hiamseem - zat theihsem a hong hihna ding un a hong kitaat hiamsem lai uh; gam-le-nam itna lianzaw ahi tadih diam ka chi hi. Huai dia i pumbuuk - school leh college-te hoihtak a function sak ngai hi. Tuni a heutu dinmun a dingte bangleng amau hunlai a ana kitaat hiam ziak ua tuni a zattheih leh i suanpen suak hi uhi. Ana kisakhawl peuhleng i hun hong tung ding a, hon peel hetlou ding hi.

Ei sang a nam piching zaw i sak ziak mah uh leng ahi dia Meitei-te etton a nei bang in, amau sulnung mah zuui hi’n i lang uhi. Mun poimohte a haal uleh solkar office-te haal ding in i entei a, pawlpi ‘JAC’ a kichih uleh enleng a dang pawkhe tuanlou in JAC mah in i kilou ua, School/College a khaak uleh huai dingmah ana sakha in amau hih tantan hih ding ut i banglai uhi. Tuabang etton neih sia ahi chi zaw ka hi pahkei. A kuul hun leng a om lawtham ding. JAC chia i kikhaikhop theih lehleng hoihlua. Inn leh office i haalsiat sate uh leng sapkik theihlouh ahihtak ziak in k’on maih lai ding.


Ka gennop takbel School leh College lam ahi. Mial apan vaak a i lutna ding un siamsinna school & college-te a poimohna lian petmah hi. Hiai pumbuukte lou in tuni a i tunna tan uh ana kitung hetlou ding hi. Bangteng hileh education manphatdan i theih sasa uh ahi a, ei gam ah Education a victim hi sakkei hamham leng chih kon propose hi. Hiai tan i tunna leh dinmun sangzaw Education tungtawn mah a kivawk sanglai ding i hi. Meitei-te bangloutak in ei Tribal-te’n education ngai poimoh leh zahtak ni. Huaimah tuni a i JAC leh i pawl tuamtuamte dinna leng hilai hi.














Wednesday 7 October 2015

Kiknawn Thei Dingvual Lah Ki-hita Keive'n!


Media i poimoh lailai in ei Tribal sung kituahna a masazaw ding hilai. Tulel et in ei Tribal sung kithutuahna dengdel mahmah hi a theih ahi. Huai bangchi hihhaat theih ding chih ngaihtuah tham mahmah hi.

I buai pattung ni (31/8/2015) in makai ding om tuanlou in mipi kipunkhawmte'n mahni hihtheih lamlam ah sihna tantuak hial in i phu uh. Hiai ni, azan-azan in Delhi ah zansawtta chih omlou in Emergency Meeting kisam Hi. 10pm in KSO, leh 12:00 Mid-night in SSPP. Zinglam, 2am in SSPP, KSO, HSA, etc. Joint meeting om zui ngal.

01/9/2015 ni in heutu ding a panla om nai tuanlou in Lamka ah hiaidan a pai di chih leng om tuanlou in mipi thangpai in Lamka kuangzaak. Hiai nitak 7pm in Delhi ahleng meeting poimohtak om. Huchi bangzel in India State tuamtuam ah reaction/ protest om zui ngal. Hiai huntan in ZRO/UPF/KNO, Innpite, a pau om tuanlou. 02/9/2015 in Joint Philantrophic Organisation tuamtuam: ZSF, KSO, MZP & HSA leh Nute pangkhawm in JAC phutkhia uh a, JAC min in kal i suan uh, Lamka zaang ah.

Huchin 31/8/2015 zaan/zinglam apan New Delhi ah leng Naga, Mizo, Kuki, Zomi, Hmar chia kikhentuamna om hetlou in Tribal cause in khekhat in kal kisuankhawm. Tuni tan in Delhi ah Tribal-te kaal ah Unity kise hetlou in paitou theilai, MTF-D leader pil leh inclusiveness lungput ziak in. Kei omna mun ka theihziak a hon gen ka hi mai a State dang ah bang a chi diam ah.

Huchi'n Media inle a hon cover ua, Memoranda tampi Central level ah kipekhia hi. Minister/MLA-te lah tolh mawngmawnglou ahihman un a selector-te un a phutngai ahi chin Numei pawlte a hong kipan ua, Sia Pau inn a hon luh uh. Huapan i Movement paidan a hong kilamdang pah a, Innpite a hong kilang khe taktakta. Lohchinna neuchik le om loupi in Siluang vuikhiat ding Thu, school kai ding thute a hong dawkta.

Innpi level ah clarification a hong leengta. JAC/JPO-te sang a poimohzaw a hong bang hialta uh. Innpite kaal ah kituahna hong sawi/lengh in huai in ngaihtuahna nuamloupi in hon omsak. Poi mahmah.

Zanzek mahmah in Students Movement chi'n student tampi hiai buaina ah a lom in hong dianglut nawn nalai ua, JAC-te thupiak in gen neilou bangzou. Innpite'n lah thupi kuaizou nawn manglou bang. I muan mahmah ATSUM bang le hong daainawn pian. Vaihawm zou ding omlou bangmai dinmun ah ki-om.

Siluang kikhamte, liam-le-baaite ngaihtuah in i Movement hong pianna ziak khong ngaihtuah thak ni. Kilemlou a om thei nawnvual kihilou hi. Kilemna/kituahna ding in i hihtheih lamlam in panla ni. Kiknawn thei dingvual kihi nawnlou ahih maimah chia.